Miks on HCI palju parem, kui klassikaline serveripark | OIXIO

Ühes tavalises serverikeskuses leiab palju erinevaid seadmeid: servereid, andmemassiive, switche ja muudki, mis kõik on iseseisvad seadmed ning igaüht tuleb tavaliselt eraldi liidesest seadistada. Kasutajad on sellega juba üsna harjunud - elu peabki keeruline olema, sest kes ütles, et serveripargi haldamine on lihtne? Siiski võib julgeda välja öelda ja põhjusega, et see ei pea nii keeruline olema. 

Lahendusi elu lihtsustamiseks on olemas ka pealtnäha keeruliselt hallatavas kohas nagu serverikeskus, kus riiulitel asuvad läbisegi erinevad seadmed või kui juhtub üsna tihti korduma stsenaarium, et kiirelt on vaja juurde mälu või arvutusvõimsust.

Hyper-Converged infrastructure (HCI) - keeruline sõnaühend ja lihtne lahendus selle taga

Alustades kõigepealt põhimõiste selgitamisest võib öelda, et selle “hüperkonverteeritava” taristu taga on tegelikult lihtne ja selge lahendus. See aitab hea haldustarkvara abiga koondada justnagu ühte seadmesse kõik selle, mis klassikalises serverikeskuses on paljudes seadmetes laiali. Üks haldustarkvara teeb üheks nii arvutuisressursi kui andmemassiivid. Virtualiseerimiskiht tähendab, et me ei pea enam nende erinevate kastidega erinevatest haldustarkvaradest tegelema, vaid haldamegi kõike nagu üht suurt ressurssi. Elu muutub lihtsamaks, kõike saab sättida ühest kohast ning pole mingit probleemi seadmeid juurde või ära liigutada. See käib peaaegu nähtamatult.

Kas see veidi kõigi munade ühte korvi panemine pole?

Kas see, et kõiki erinevate tootjate seadmeid ühest kohast hallata, ei tähenda mitte riskide koondamist ja kõik ühes kastis võib äkki tähendada, et selle ühe haldusvahendi rikkiminekuga oledki kõigest ilma?

Tegelikult see HCI-ga nii siiski pole. Kui ettevõttel on serveriruumis endiselt erinevate tootjate erinevad seadmed, siis HCI jätab selle füüsiliselt samamoodi - endiselt on olemas erinev riistvara, kuid enam ei pea administraatorid pead vaevama kõigi nende üksteisega konkureerivate haldustarkvarade kasutamisega ja seadistamisega. 
Kui on vähem keerukust seadistamisel, on ka vähem vigu. Nii lihtne see ongi. Lihtsalt kogu kirev riistvarapark on nüüd mugavamalt hallatav.

Virtualiseerimine teeb seadmest ressursi

HCI-d ei ole ilma virtualiseerimiseta. Just see aitab kõik erinevad seadmed muuta ühtseks ressursiks - olgu siis kasutajale vaja mälu, arvutusvõimsust või võrgumahtu. Neid võib omakorda osadeks jagada täiesti sõltumatult sellest, mis võimsusega ja kui palju seadmeid ühe või teise osa ehk pool'i taga on. Töökoormust saab nende vahel jagada olenemata füüsiliste seadmete asukohast. 

Ühtne haldamine pakub suurt hüpet tööjõudluses ja ajas mitte ainult serverikeskuse riistvararessursside poolest, vaid paremini saab ära kasutada ka inimeste tööaeg. Kui kõike saab teha korraga ja eraldada ressurssi ühest kohast, siis IT-tööjõu jaoks tähendab see aja kokkuhoidu kohati paljudes kordades.

Pilv sinu enda juures

Kui enamus ettevõtteid juba teab, mis on pilveteenus ja kuidas seda kasutada, siis HCI-d võib samuti nimetada pilveks, aga sinu enda juures sinu enda riistvaraga. 
HCI eesmärgiks on pakkuda virtualiseeritud ja skaleeritavaid arvutus-, salvestus- ja võrguressursse, mis on kõik leitavad ja hallatavad ühe platvormi kaudu. See kõlab ju nagu üks korralik pilveteenus?

Keskmistele ja suurematele ettevõtetele võib vaja olla seda enda juures hoida või ise oma serverikeskuses hallata, sest mõnede rakenduste puhul on see oluline. Enda juures ei tähenda muidugi vaid kontori kõrval asuvas ruumis, vaid ikka serveriruumis, milles on ettevõtte enda riistvara.

Põhimõtteliselt ongi erinevus HCI ja pilveteenuse vahel riistvara kasutamises. HCI on kindlat riistvara haldav virtualiseerimisrakendus, mida saab kindlasse andmekeskusse juurutada. Pilv tähendab siin töötamist saadaoleva riistvara peal. Seega saab HCI-d kasutada privaatpilves või hübriidpilve osana integreeritud privaatpilve toetamiseks. Mõne teenusepakkuja pilveteenuse taga olev riistvara aga on kasutaja jaoks nähtamatu ja vajadusel (peaaegu) lõpmatult laiendatav ressurss, seal ei ole firmal endal mingit riistvara.

Millal peaks HCI-d kasutama?

HCI kasutusvaldkondi on üsna palju, aga põhiliselt aitab see elu lihtsamaks teha neil juhtudel:

  • Varundus - aja jooksul kasvavat salvestusmahtu on virtualiseeritud andmesalvestusega hoopis parem hallata. Kui aga varunduse maht peaks vähenema, saab kergesti ühest kohast vabanenud salvestusressurssi kuhugi mujale suunata, kus seda vaja.
  • Andmeanalüüs - näiteid pole vaja kaua otsida. Miks mitte ei võiks ettevõte näiteks kuu lõpus teha oma dinantsnäitajate analüüsi ja prognoose järgmiseks kuuks? See on ühekordne tegevus ja nõuab lühikesel ajahetkel maksimaalset arvutusressurssi. Paindliku HCI-ga saab ühest kohast üheks korraks vajalikku arvutusvõimsust eraldada.
  • Arendus ja testimine - seegi tegevus on kõikuva ressursivajadusega olenevalt arenduse etappidest. Kord võib vaja minna rohkem salvestusmahtu, kord arvutusvõimsust, siis jälle võrguressurssi. Lihtsam on neid kõike eraldada ühe lihtsa liidese kaudu.
  • Masinõppe ja tehisintellekt - tehisintellekti treenimiseks masinõppega on vaja aeg-ajalt läbi töötada suuri andmemassiive, mille ressursside eraldamisel läheb vaja paindlikkust.
  • Toetab konteinereid -  Dell EMC/VMware virtualiseerimislahendus toetab konteineritarkvara, nagu näiteks Kubernetes.
  • Andmete taastamine - kui juhtus õnnetus, tuleb varukoopiast võimalikult kiiresti andmed taastada. Vaja läheb kiirelt nii arvutusvõimsust kui salvestusmahtu. HCI aitab seda mõne liigutusega eraldada.
  • Kaugtöö - inimesed tulevad ja lähevad, neile on vaja vastavalt töö iseloomule eraldada töövahendeid ja koos sellega ka arvutusvõimsust ning salvestusruumi. Et see ootamatutel hetkedel otsa ei saaks ning et ei peaks iga sellise olukorraga uut seadet minema ostma, aitab virtualiseerimine, mis jagab olemasolevate seadmete ressursse mõistlikult ümber.

Tarkvaraline või riistvaraline HCI?

Riistvaraline HCI tähendab riistvaraplatvormi, millega ühendatakse arvutus-, salvestus- ja võrguressursid spetsiaalsesse komplekti. Riistvarapõhise HCI-ga saab riistvara kõrgel tasemel integreerida ja optimeerida, mis parandab jõudlust ning kasutab riistvara omadusi tihti paremini ära kui tarkvaraline HCI. Riistvara on tavaliselt seotud kindla tootjaga, kes tagab täieliku ühilduvuse ja ka selle, et riistvara on modulaarne ning seda on lihtne füüsiliselt laiendada. 

Riistvarapõhine HCI on näiteks Delli VxRail süsteemid, mis töötavad VMware'i virtualiseerimistarkvaraga.

Tarkvaraline HCI on tarkvarakiht, mis aitab olemasolevaid erinevaid riistvarakomponente ühendada, virtualiseerida ja hallata. Ühendada saab erinevaid tootjaid ning vältida nende erinevaid kasutajaliideseid, kuid puuduseks kipub olema väiksem integreeritus kõigi riistvara omadustega ja neist maksimaalsete võimaluste ärakasutamine. HCI tarkvaradest on tuntuimad näiteks VMware vSAN, Microsofti Azure Stack ehk Azure’i pilve kohapealne versioon ja OpenStack. Tarkvarapõhise HCI juurutamine ja haldamine võib olla veidi keerulisem.

Millised on HCI põhieelised ning kellele ja milleks see on?

Väikeettevõtete jaoks ilmselt piisab täiesti ka suurte teenusepakkujate pilveteenustest. Keskmistel ja suurematel ettevõtetel võib aga vaja minna oma pilvelahendust. Just neile peaks ka HCI abiks olema, et seadmeparki paremini ära kasutada.

HCI põhieelised on järgmised:

  • Seda on lihtne laiendada
  • Administreerimine on palju lihtsam
  • Vähem sõltuv tootjapõhistest piirangutest
  • Hoolduskulud on väiksemad
  • Seadmed võivad serveriruumis vähem pinda vajada, tehes ära samaa töö
  • Lihtsasti skaleeritav

Lõpuks aga veel üks eelis, kui kasutad Delli lahendust. Püsi- ja tarkvara uuenduse haldamise protsess köib keskse süsteemitarkvara poolt automaatselt ja tootja ehk Delli enda vastutusel. Garantii- ja tugiteenuse teemaline suhtlus on aga võimalik suunata samuti ühte kindlasse kohta - Dell Supporti. Kui vajad kedagi kohapeal appi, siis OIXIO meeskond on Eestis alati olemas.

Küsi lisa

Käesolevaga kinnitan, et olen tutvunud privaatsuspoliitikaga ning annan nõusoleku kasutada minu e-posti aadressi uudiskirja saatmiseks. Nõusoleku saan igal ajal tagasi võtta*